Laupäev, 14. november 2026
VELOCIPORTNews
Network
EE

Rahulikud lood viiest Eesti piirkonnast

Hiljem loen 0

PärandLõuna-Eesti

Eesti Rahva Muuseum toob vaatamiseks ligi tuhat sõdadevahelise aja hõbeeset

Eesti Rahva Muuseumi galeriis avatakse 6. novembril näitus „Eestiaegne hõbe“, mis toob vaatajate ette ligi tuhat aastatel 1918-1944 Eestis tegutsenud meistrite valmistatud hõbeeset, vahendas ERR.

Eesti Rahva Muuseum, Tartu, illustratsioon
Illustratsioon · Eesti Rahva Muuseum, Tartu

Tartus asuv Eesti Rahva Muuseum avab oma galeriis näituse pealkirjaga „Eestiaegne hõbe“, mis tutvustab tuntud ja vähem tuntud hõbeseppade loomingut aastatest 1918-1944. Väljapanek jääb külastajatele avatuks alates 6. novembrist 2026 kuni 29. augustini 2027. Näituse kuraator on Eesti Rahva Muuseumi kogude peavarahoidja . Muuseumi direktorina tegutseb .

Kogu väljapanek koondab kokku ligi tuhat hõbeeset, mis pärinevad mainitud ajavahemikust. Aastatel 1918-1944 töötas Eestis üle 400 kullassepa. Nende hulgas oli meistreid, kes tegutsesid iseseisvalt ja pidasid oma isiklikke töökodasid. Samuti leidus arvukalt käsitöölisi, kes valmistasid esemeid suuremate ettevõtete ja töökodade koosseisus.

Uurimistöö arhiivides

Väljapaneku ettevalmistamine nõudis muuseumitöötajatelt mitu aastat kestnud põhjalikku uurimistööd. Kuraator ja teised uurijad töötasid selle aja jooksul läbi tuhandeid arhiividokumente, et selgitada välja esemete valmistajad ja ajalooline taust. Töö osutus eriti mahukaks, kuna ajalooliste allikate kättesaadavus oli piiratud.

Uurimistööd raskendas märgatavalt tõsiasi, et kunagise proovikoja arhiiv ei ole tänapäevani säilinud. Selle arhiivi puudumise tõttu olid paljud esemetel leiduvad meistrimärgid pikka aega täiesti tundmatud. Seetõttu tuli meistrite kindlakstegemiseks teha suurt ja järjekindlat otsimistööd arhiiviallikates. Osa esemeid omandas muuseum oma kogudesse spetsiaalselt põhjusel, et neil leidus meistrimärke, mida uurijad polnud varem mitte kuskil kohanud.

Kogu väljapanek koondab kokku ligi tuhat hõbeeset, mis pärinevad mainitud ajavahemikust.

Hõbeesemete mitmekesisus

Näitusele välja pandud ligi tuhat eset annavad ülevaate tolleaegse hõbedakunsti mitmekülgsusest. Külastajad saavad näha igapäevaselt ja pidulikel puhkudel tarvitatud esemeid, sealhulgas erinevaid söögiriistu ja serviise. Väljapanekusse kuuluvad ka mitmesugused kohviserviisid ja kaunilt viimistletud ehted, mis näitavad kohalike meistrite ja ettevõtete taset.

Lisaks söögiriistadele ja ehetele on eksponeeritud ka kirjutuslauatarbed, mis kuulusid tolle aja argiellu. Samuti on vaatajate ees mitmesugused auhinnad ja tähtpäevadeks valmistatud kingitused. Paljusid neist esemetest ehivad graveeritud pühendused, isiklikud monogrammid ning konkreetsed kuupäevad. Mitmetele esemetele on meistrid graveerinud ka tuntud vaateid Eesti linnadest.

Käsitöömeistrite pärand

Näitus toob esile nii suuremates ettevõtetes töötanud meistrite kui ka väiksemates töökodades tegutsenud hõbeseppade loomingu. Kuna ajavahemikul 1918-1944 tegutses Eestis rohkem kui 400 kullasseppa, oli kohalik väärisesemete valmistamine laialdaselt levinud. Väljapanek aitab teadvustada meistrite panust ja oskusi, mis olid varem säilinud arhiivimaterjalide puudumise tõttu jäänud vähese tähelepanuta.

Eesti Rahva Muuseumi galeriis avatav väljapanek pakub võimalust uurida haruldasi meistrimärke ja esemete detaile peaaegu kümne kuu vältel. Varem tundmatute märkidega esemete jõudmine muuseumi kogusse ja näitusesaali annab uut teavet meie esemelise kultuuripärandi kohta. Kuraator Riina Reinvelti koostatud ekspositsioon seob tuhandete arhiivisäilikute põhjal tehtud uurimused terviklikuks ülevaateks.

Kolm küsimust

1. Mitu kullasseppa tegutses Eestis ajavahemikul 1918-1944?

2. Miks olid paljud esemetel leiduvad meistrimärgid seni tundmatud?

3. Kes on Eesti Rahva Muuseumi galeriis avatava näituse kuraator?

Allikas: ERR · Lugu on kirjutatud allika põhjal oma sõnadega.

Loe veel