Hunt Kriimsilm astub muuseumis taas eetrisse
Tallinnas asuv NUKU muuseum avab reedel, 13. novembril uue näituse „Hunt Kriimsilm eetris“, mis keskendub tegelaskuju kujunemisloole ning tema teekonnale teatrilavalt televisiooni, vahendas ERR.

Tallinnas tegutsevas NUKU muuseumis avatakse reedel, 13. novembril uus näitus pealkirjaga „Hunt Kriimsilm eetris“. Väljapanek keskendub tuntud hunditegelase kujunemisloole ning jälgib tema teekonda teatrilavalt televisiooni. Näituse kuraator on Gerli Mägi, kes on koondanud näitusesaali materjalid ja esemed, mis tutvustavad hundi pikka tegevusaega nii teatris kui ka tele-eetris.
Kogu näitus on pühendatud nukunäitleja a 80. sünniaastapäevale. Just Toompere vanem oli see nukunäitleja, kes andis tegelaskujule oma hääle ning kujundas tema liikumise. Tema loodud hääletoon ja nukulaval esitatud liigutused muutsid hundi kuju vaatajatele elavaks ning eripäraseks tegelaseks.
Algupärane lavanukk ja teatritee
Näituse keskmes on hundi algupärane nukk, mis valmistati 1962. aastal esietendunud lavastuse „Vihavaenlased“ jaoks. Selle algse nuku autor ja kujundaja oli , kelle kavandatud välimus määras ära tegelaskuju visuaalse olemuse. Just lavastuses „Vihavaenlased“ astus Hunt Kriimsilm esimest korda publiku ette ning alustas oma teatrielu.
Pärast esimesi lavaülesastumisi laienes nuku tegevus teatri lavalaudadelt edasi televisiooni poole. Näituse ekspositsioon vaatlebki üksikasjalikult seda, kuidas teatrilavale loodud nukk kohandus uute meediakanalitega. Väljapanek annab ülevaate hundi kujunemisest teatrinukust tuntud teletegelaseks, kelle esinemised jõudsid kodudesse üle kogu maa.
Just Toompere vanem oli see nukunäitleja, kes andis tegelaskujule oma hääle ning kujundas tema liikumise.
Kaastegelased ja tuntud saated
Näitusel ei piirduta üksnes hundi looga, vaid külastajate ette tuuakse ka teised tuntud nukutegelased. Väljapanekul on esindatud näiteks tegelased Tipp ja Täpp ning samuti Postikana. Nende tegelaskujude kaudu avatakse laiemat nukumaailma, mis oli seotud toonaste lavastuste ja teleteostega.
Lisaks tutvustatakse näitusel tuntud telelavastusi ja saateid, mille hulka kuuluvad „Kõige suurem sõber“ ning „Vaat kus lops!“. Külastajad saavad teada, kuidas need saated valmisid ja millist rolli mängisid nendes erinevad lavanukud. See teemaosa seob Hunt Kriimsilma loo teiste toonaste tuntud nukulavastustega ühtseks tervikuks.
Nuku juhtimine ja arhiivimaterjalid
Muuseum pakub külastajatele võimalust ka ise nukukunstiga vahetult suhestuda ja nukujuhtimist katsetada. Selleks on näitusele välja pandud hundi spetsiaalne koopianukk, mida külastajad saavad ise proovida ja oma kätega juhtida. Nii saavad huvilised oma kogemuse kaudu tunnetada, kuidas nukunäitleja liigutused nukule elu annavad.
Interaktiivse kogemuse kõrval saab näitusel süveneda arhiivikaadritesse, mis vahendavad ajaloolisi salvestisi ja ülesastumisi. Need arhiivikaadrid võimaldavad näha nukku ja näitlejaid ajaloolises kontekstis ning meenutada lavastuste varasemat eetriaega. Väljapanek ühendab ajaloolise pärandi praktilise katsetamisega ning pakub mitmekülgset vaadet nukuteatri pärandile.
- Hendrik Toompere vanem Nukunäitleja, kelle 80. sünniaastapäevale näitus on pühendatud ja kes andis hundile hääle ning liikumise.
- Raivo Laidre Kunstnik, kes kujundas 1962. aasta lavastuse „Vihavaenlased“ jaoks Hunt Kriimsilma algupärase nuku.
Kolm küsimust
Allikas: ERR · Lugu on kirjutatud allika põhjal oma sõnadega.


