Koiva jõest leiti esimest korda Eestis haruldase ühepäeviku vastsed
Teadusajakirjas Check List avaldatud uurimuse kohaselt leiti Koiva jõest esimest korda Eestis ja Lätis haruldase ühepäeviku Isonychia ignota vastsed, mille teadlased kogusid ajavahemikus 2012-2026.

Lõuna-Eestis Valgamaal asuvast Koiva jõest leiti esmakordselt Eestis haruldase ühepäeviku liigi vastsed. Samalaadsed leiud tehti ka Lätis voolavast Gauja jõest, mis tähistab samuti esmasleidu Läti alal. Uurimistöö tulemused avaldati rahvusvahelises teadusväljaandes 9. novembril 2026. aastal. Uuringu viisid läbi Eesti Maaülikooli limnoloogiakeskuse ja Läti Ülikooli teadlased.
Teadlaste koostatud ülevaade põhineb Koiva jõe piirkonnast kogutud vastsete leidudel. Välitööd ja proovide kogumised toimusid pika aja vältel aastatel 2012-2026. Kogutud andmed kinnitavad liigi Isonychia ignota kindlat esinemist mõlema naaberriigi vetes. Uurimistöö autoriteks on teadlased Ozoliņš, Jēkabsone, Bozdoğan, Piterāns ja Timm.
Uurimistöös osalenud teadusasutused
Uurimistöösse panustasid teadlased kahest naaberriigi teadusasutusest. Eestipoolseks partneriks oli Eesti Maaülikooli limnoloogiakeskus, mis tegutseb Elvas. Lätipoolse panuse andsid Läti Ülikooli teadlased, kes tegid uuringuid oma riigi territooriumil asuvas jõelõigus. Koostöös analüüsiti põhjalikult Koiva ja Gauja jõe elustikku puudutavaid leide.
Teadusartikli kaasautoritena astuvad üles uurijad Ozoliņš, Jēkabsone, Bozdoğan, Piterāns ja Timm. Nende ühine analüüs koondas kahe teadusasutuse kogutud materjalid terviklikuks teaduslikuks käsitluseks. Töö tulemusena talletati teaduslikult kontrollitud tõendid liigi olemasolust Lõuna-Eestis Valgamaal ja Lätis. Autorid esitasid oma järeldused väljaandes Check List.
Kõik talletatud tõendid tuginevad just veekogust leitud vastsetele.
Pikaajaline vastsete kogumine
Uurimistulemused toetuvad Koiva ja Gauja jõe vesikonnas tehtud vastsete kogumisele, mida korraldati ajavahemikus 2012-2026. Pikaajaline vaatluste periood kestis seega neliteist aastat. Nende aastate jooksul kogutud materjal võimaldas teadlastel jälgida ühepäeviku esinemist jõesüsteemis. Kõik talletatud tõendid tuginevad just veekogust leitud vastsetele.
Teadlased ei tuginenud oma töös valmikute vaatlustele, vaid keskendusid jões elavate vastsete otsimisele. Vastsete kogumine andis teadusele kindla kinnituse selle kohta, et Isonychia ignota asustab neid vooluveekogusid. Teadlaste rühm kogus proove järjepidevalt, et saada täpne ülevaade liigi esinemisest. Tulemused võeti ametlikult kokku 2026. aasta sügisel avaldatud artiklis.
Leiud piirijõe vesikonnas
Uuritud jõgi voolab Lõuna-Eestis Valgamaal ning selle Läti territooriumil kulgev osa kannab nime Gauja. Koiva jõe elustiku uurimine näitab kahe kõrgkooli koostöö tähtsust ühise piiriveekogu loodusväärtuste väljaselgitamisel. Elvas paiknev Eesti Maaülikooli limnoloogiakeskus ja Läti Ülikool tegid kindlaks, et sama ühepäevikuliik asustab jõe mõlemat osa.
Check List väljaandes 9. novembril 2026. aastal ilmunud publikatsioon teeb need esmasleiud teatavaks kogu teadusmaailmale. Valgamaalt Koiva jõest ja Lätist Gauja jõest leitud Isonychia ignota vastsed täiendavad oluliselt teadmisi mõlema riigi putukaliikidest. Ozoliņš, Jēkabsone, Bozdoğan, Piterāns ja Timm kinnitavad oma töös selle haruldase ühepäeviku kindlat esinemist piirkonnas.
- Isonychia ignota Haruldane ühepäevikuliik, mille vastsed leiti esmakordselt Koiva ja Gauja jõest.
- Check List Teadusajakiri, kus 9. novembril 2026 avaldati Koiva jõe ühepäeviku esmasleidude uurimistöö.
Kolm küsimust
Allikas: Check List · Lugu on kirjutatud allika põhjal oma sõnadega.


