Piusa koobastest leiti maailma vanim teadaolev tõmmulendlane
Võrumaal Piusa koobastes leiti talvituvate nahkhiirte loendusel teadaolevalt maailma vanim Brandti lendlane, kelle vanuseks hinnatakse vähemalt 36 aastat ja seitse kuud, vahendasid Eesti Rahvusringhääling ja Tartu Ülikool.

Võrumaal Piusa koobastes tuvastati talvituvate nahkhiirte loenduse käigus teadaolevalt maailma vanim . Leitud loom on vähemalt 36 aastat ja seitse kuud vana. Kõigi nahkhiireliikide arvestuses on tegemist teise teadaolevalt vanima registreeritud nahkhiirega kogu Euroopas.
Tartu Ülikooli nooremteadur sõnas, et märkimisväärne leid oli suuresti juhuslik. Uurijad viibisid Lõuna-Eestis asuvates Piusa koobastes seoses tavapärase talvituvate nahkhiirte loendusega, kui looma märgistus taskulambi valgusvihus kohe silma hakkas. Rõnga kiire märkamine võimaldas teadlastel isendi ajalugu ja päritolu kohe täpsemalt uurida. Kalda sõnul tehti avastus just talvituvate loomade loendamise käigus.
Märgistamine eelmise sajandi lõpus
Oliver Kalda selgitas, et paljud nahkhiired märgistati Eestis just 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses. Tolleaegne laialdane märgistamistöö viidi läbi eesmärgiga jälgida talvituvaid loomi pikema aja vältel. Just tänu tolleaegsetele järjepidevatele tegevustele on teadlastel võimalik tänapäeval Piusa koobastes nii kõrges eas loomi uuesti registreerida ja nende andmeid kontrollida.
Rõngastamine võimaldab teadlastel kindlaks teha looma vanuse hetkest, mil talle märgistus paigaldati. Kuna leitud Brandti lendlane kannab rõngast juba aastakümneid, kinnitab leid tema vanuseks vähemalt 36 aastat ja seitse kuud. Teadlaste sõnul tõestab see fakt selle liigi erakordselt pikka eluiga looduslikus keskkonnas.
Tartu Ülikooli nooremteadur Oliver Kalda sõnas, et märkimisväärne leid oli suuresti juhuslik.
Nahkhiirte uurimise ajalugu Eestis
Eestis ulatub nahkhiirte rõngastamise ajalugu tagasi 1947. aastasse. Kõige esimene nahkhiir märgistati Eestis ametlikult 9. novembril 1947, mil uurijad paigaldasid märgise ühele pruun-suurkõrvale. See märgistamine leidis aset Tallinna lähedal asuvates Laagri tunnelites. Tollest sündmusest sai alguse nahkhiirte järjepidev uurimine Eestis.
Pärast esimest märgistamist Laagris jätkus uurimistöö Eestis laialdaselt mitme aastakümne jooksul. Aastatel 1947 kuni 1996 märgistati Eesti eri paigus kokku enam kui 16 000 nahkhiirt. See pikaajaline ja mahukas andmestik on olnud Eesti zooloogidele ja teadlastele oluliseks aluseks liikide tundmaõppimisel.
Uurimistöö jätkumine tänapäeval
Viimase kümnendi jooksul on Eestis märgistatud ligikaudu 2000 nahkhiirt. Kuigi märgistamise mahud on varasemate aastakümnetega võrreldes muutunud, jätkavad Tartu Ülikooli teadlased ja teised uurijad nahkhiirte regulaarset seiret ning vaatlusi. Märgistamine on teadlastele endiselt üks peamisi meetodeid, mille abil nahkhiirte käekäiku jälgitakse.
Piusa koobastest leitud Brandti lendlane tõestab, kui suurt väärtust omavad järjepidevad talvitusloendused ja varasemad märgistamised. Teadlaste tehtav loendustöö koobastes annab võimaluse avastada aastakümneid tagasi märgistatud isendeid ning täiendada teadmisi Euroopa nahkhiirte elueast.
- Brandti lendlane Nahkhiireliik, kelle maailma vanim teadaolev isend leiti talvitumas Võrumaal Piusa koobastes.
- Oliver Kalda Tartu Ülikooli nooremteadur, kes osales Piusa koobastes nahkhiirte talvitumise loendusel.
Kolm küsimust
Allikas: ERR / TÜ · Lugu on kirjutatud allika põhjal oma sõnadega.


